Gripi ja Covid-19 vastu vakstineerimine
Alates 1. oktoobrist 2024 on Hoole kliinikus võimalik vaktsineerida gripi (tasuline) ja/või tasuta COVID-19 vastu ilma etteregistreerimata.
Gripi vastu vaktsineerimine (sh vakstiin) maksab 20 eur.
Hoia end ja oma lähedasi!
Vaktsineerimine ilma etteregistreerimiseta
Riikliku immuniseerimiskava alusel alustatakse 2024. a. sügisel järgmiste sihtgruppide tasuta gripivastast vaktsineerimist:
- vähemalt 60-aastased inimesed;
- lapsed vanuses 6 kuud kuni 7 eluaastat (k.a.)
- terviseseisundi tõttu kõrgenenud riskiga 8–19 aastased (k.a.) lapsed ja noorukid, kes kuuluvad gripi riskirühma (gripi riskirühma loetakse lapsed ja noorukid, kellel on terviseseisundi tõttu suurem risk raskelt haigestuda – lapsed, kellel on südameveresoonkonna haigused, onkoloogilised haigused, immuunpuudulikkus, diabeet või obstruktiivne kopsuhaigus);
- lapseootel naised;
- väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajad, ööpäevaringse erihoolekandeteenuse saajad, kogukonnas elamise teenuse saajad.
COVID-19 vaktsineerimine tasuta:
COVID-19 vastu vaktsineerimist soovitatakse järgmistele laste ja täiskasvanute rühmadele, kui viimasest vaktsineerimisest või haiguse läbipõdemisest on möödunud vähemalt 6 kuud või kui inimene pole siiani vaktsineeritud ega haigust läbi põdenud:*
- 60-aastased ja vanemad inimesed;
- Inimesed, kes saavad ööpäevaringset üldhooldusteenust, erihoolekandeteenust või kogukonnas elamise teenust;
- Lapseootel naised;
- Inimesed, kellel on terviseseisundi tõttu suurenenud risk raskelt haigestuda.
Riskirühmadesse mittekuuluvatel lastel ja 18-60-aastastel täiskasvanutel ei ole COVID-19 vastane vaktsineerimine vajalik. Sihtrühma mittekuuluvad inimesed saavad vaktsineerida, kui tervishoiutöötaja hindab selle terviseriskide tõttu vajalikuks.
Vaktsiinide info
Vaktsineerimiseks kasutame neljavalentset vaktsiini: Influvac Tetra (gripi) ja VaxigripTetra ning Covidi-19 vastu- uuendatud COVID-19 vaktsiini Comirnaty JN.1.
Vaktsiini valik on sõltuv vaktsiinide saadavusest. Kliinilist põhjendatust ühe või teise eelistamiseks meile teadaolevalt ei ole.
KKK
Uuringud on näidanud, et gripivaktsiini ja COVID-19 vaktsiini samaaegne manustamine on ohutu ja ei mõjuta immuunsuse teket mõlema viiruse suhtes. (Lazarus, R., et al. 2021).
Millal mitte vaktsineerida?:
- Kui on teada, et inimene on mõne vaktsiini või vaktsiini koostisosa suhtes ülitundlik;
- kui inimene põeb kõrge palavikuga haigust või ilma palavikuta, kuid raske kuluga haigust, lükatakse vaktsineerimine edasi kuni tervenemisen;
- Kergekujuline haigus (näiteks nohu) ei ole vaktsineerimise vastunäidustuseks.
MIS ON GRIPP?
Gripp on nakkav hingamisteede haigus, mis võib põhjustada tõsiseid tervisega seotud tüsistusi ning keerulisematel juhtudel on vajalik haiglaravi ning võib põhjustada enneaegseid surmasid.
MILLISED ON GRIPI SÜMPTOMID?
Gripi vastu vaktsineerimine on oluline, kuna gripp on väga raskelt kulgev haigus. Gripile on omane kõrge palavik, tugev nõrkus, jõuetus, lihase-liigesevalud ja kuiv ning kinnine köha. Gripi tüsistusteks võivad olla kopsupõletik, kõrvapõletik, põskkoopapõletik, dehüdratsioon ja krooniliste haiguste süvenemine nagu südamepuudulikkus, astma või diabeet.
.
KUIDAS GRIPPI ENNETADA?
Gripist hoidumise parim viis on vaktsineerimine. Soovitame alustada vaktsineerimisega septembri lõpust või oktoobri algusest, et tagada tõhus kaitse gripi haigestumise kõrgperioodiks november-märts.
MIKS TULEB IGA-AASTASELT GRIPI VASTU VAKSTINEERIDA?
Gripp põhjustavad eri tüüpi tüved, mis võivad igal aastal muutuda. Seetõttu gripi tüvede iga-aastane muutumine ning vaktsiini kaitse kestus tõttu on soovitatav vaktsineerida kord aastas.
KEDA GRIPI VASTU VAKTSINEERIDA?
Vaktsineerimist gripi vastu võivad vastunäidustuste puudumisel teha kõik alates 6- elukuust. Eriti oluline on see riskirühma kuuluvad inimesed: vanus >60 a, kroonilise haiguse põdejad (nt diabeet, kõrge vererõhk, kopsuhaigused), rasedad, väikesed lapsed. Samuti need inimesed, kes töötavad asutustes, kus puutuvad kokku paljude inimestega või riskirühma kuuluvate sihtrühmadega (nt koolid, lasteaiad, tervishoiuasutustused, hooldekodud, sotsiaalhoolekanne, kaubanduskeskus); aga ka need, kelle pere lähiringkonnas on mõni eakas, rase, laps, kroonilist haigust põdev inimene.